Thursday, December 27, 2012

Juuksed korda!

Olin jõulude ajal Tartus, käisin Lõunakeskuses, kus tutvusin ühe vahva naisterahvaga, kes ise seepe meisterdab. Rääkisin talle oma loo, mis on alljärgnev:
  • Panin umbes aasta aega tagasi tähele, et kuidagi palju juukseid langeb.
  • Juulist-septembrini pesin pead saviga, kuid see kuivatas juuksed nii ära, et juukselangus oli veelgi hullem. Juuksed olid karedad, läiketa, tuhmid.
  • Pärast saviga pesemise lõpetamist kasutasin pea pesuks sidrunivett, kuid ei teinud seegi minu juukseid puhtaks. Ja juukseid  langes edasi. Ausalt, tihti oli mul nutt kurgus, ma ei saanud aru, mis toimub.
  • Detsembri keskpaigast hakkas juukseid vähem langema.
  • Ja jõulude ajal ostsin siis Maarja Eesti Ökokosmeetika tootjalt http://www.ökokosmeetika.ee/sidrunheinaseep-mannioliga/ sidrunheinaseebi männiõliga. Ta ütles, et on ise taolise protsessi läbi teinud, kus andis juustele puhkeperioodi, mil ei kasutanud šhampoone ega balsameid. Siis ta soovitas mul võtta munakollane ja see endale pähe määrida, mida ma ka tegin, see pidavat kogu rasu ja mustuse endasse imema. Ja pärast kasutasin sidunheinaseepi, mille alguses hõõrusin kätevahel vahule ja alles siis panin pähe. Ja USKUMATU on see, et ma sain viimaks ometi juuksed puhtaks, siidiseks, läikivaks, ma olin nii õnnelik. Sest ma ei suutnud enam päevagi rasuste juustega ringi jalutada.
  • Tänaseks on juus tugev, läbinud puhastuskuuri, läigib kenasti, on kohev, juuksed on kinni, enam ei ole terve elamine karvu täis:)
  • Edaspidi jätkan sidrunheinaseebiga pesemist.




Valgevenes - natuke nalja kaa!

Käisin õe ja onuga isal külas, kes elab Valgevenes, kus pidasime tema 50. a. juubelit.


Koos õe Heleniga



Suur valik erinevaid vilte

 Väike moedem.


 Issi tütar:)



Läksime ühel päeval viltsaabaste poodi, linnast mõnikümmend kilomeetrit väljaspool. Kui sisse astus Ukraina televisioon, kes meiega intervjuu tegi ja meid õega filmis. Küsiti, kust me oleme ja millised saapad kõige rohkem meeldivad ja et kas on mugavad jne.

Uudist näete siit, mis algab 3.30 minutist.
http://vikna.stb.ua/ru/news/2012/12/17/123725/#.UNTUOzDWaaE.facebook

Ausalt, nüüd ma mõistan palju paremini neid toortoiduhuvilisi, kes elavad koos mitte taimetoitlastega, pole lihtne vastu panna köögist tulevatele isuäratavatele toidulõhnadele. Mul ikka mitu korda käisid neelud nt singilõhna peale. Kuid selles osas olen ma enda veendumustele kindlaks jäänud, mis puudutavad liha. Lihtsalt vanad mälestused ja sünnipäevad tulid meelde. Tekkis kergelt nostalgiline moment.

Hästi lahe on see, et mu isa on minu fänn, ta ise on KÕVASTI puuviljade osa oma toidukordades suurendanud, kehakaalgi on natuke langenud, tervis on parem, energiat on rohkem. Tegemist on tulihingelise ökofänniga kaa. Kui nad Lenaga ( abikaasaga) Saksamaal käivad, siis enamuse ajast toituvad seal ökoloogiliselt puhtast ja kohalikust toidust.

Väga huvitav oli ennast jälgida, panin tähele, et sõin reisil tavapärasest tihedamini ja rohkem (reisiväsimus, kerge stress) Ühel päeval läksin külmkapi juurde, võtsin juustu, panin tomativiilule ja sõin. Ja teate, päris hea oli. Nautisin TÄIEGA. Ma ei tahtnud ennast keelata. See keelamine ongi kõige karmim, mida me enda kehale teha saame. Sellega tekitame palju happelisema keskonna  kui seda juust üldse teeks:D
Mida rohkem keelasin juustu, seda rohkem tahtsin, seda kiiremini ta ära sõin, selle asemel, et nautida.
Mis siis lahenduseks on? Ongi nende asjade söömine, mida keelanud olete, seni kuni ise tunnete, et olete sellest toidust vaba ja enam ei ole ei isu ega tahtmist. Üksi teadmisest, et üks või teine toit on meile nö halb, ei piisa, vaja on taibata, tunda, kogeda.
Ma sõin selle juustukoguse ära, ja pärast seda ei ole enam isutanud kaa, aga kui  ma oleksin keelanud ja keelanud ja iga päev ringi käinud ja mõelnud ma tahan seda juustutükki, siis see on väsitav, energiatsööv tegevus, mõttetu enda keha vägistamine.

Põhiline on jah see, et me ei tunneks, nagu me peame ennast keelema, muutus peaks tulema enda seest, mitte end selleks sundides. Kui me sunnime ennast, siis see ei ole loomulik ja paratamatult mingi aeg me murdume ja tekib ülesöömine, enese süüdistamine jne ja meie mõtleme et "juusiis ei ole mul tahtejõudu piisavalt" aga asi ei ole tahtejõus. Asi on selles, et  oleme ju terve oma elu harjunud tavatoitu sööma ja tundub ebaloogiline, et suudame äkitselt hakata täiuslikult toituma. Puhtamale toidule üleminek võtab aega ja harjutamist nagu iga teinegi uus tegevus meie elus.

Üldiselt sõin ikka toortoitu ja nautisin paradiisi maitset TÄIEGA:)

Sunday, December 23, 2012

Toortoidu Looduslik Make-Up

Tere!

Käes on pühade aeg ja peetakse pidusid, mis paneb meid rohkem pidulikke riideid kandma ja end tavaliselt rohkem ehk "üles lööma". Naised kindlasti eriti soovivad kaunid ja säravad välja näha ning miks mitte kasutada ka natukene make-up´i.

Seega mõtlesin siia postitada ideid kuidas end meikida kasutades lommulikke ja looduslikke vahendeid.

Muidugi ei ole see mingi põhjalik grimm, vaid pigem selline oma loomuliku ilu rõhutamine teatud vahenditega :)

Tegin ka väikse foto, et oma kirjutist illustreerida.


Selle meigi tegemiseks läheb vaja:
1. Spirulina pulbrit (vist peaks ka chrolella sobima)
2. Värsket toorest peeti
3. kookosrasva

Abistavad vahendid: 
ripsmehari
ripsme koolutaja (soovi korral)

Kuidas teha?

1. Kui sul on spirulina pulber, siis sega väikses kausis või taldrikuäärel pulber koos vähese veega, et tekiks pastataoline mass. Mass peaks olema suht tihke, mitte vedel. Spirulina on küll tumerohelist värvi, aga ripsmetele ja kulmudele kandes jätab see musta värvi. Seega ei pea kartma et ripsmed tulevad rohelised :)

Kasutades ripsmeharja, kanna segu ripsmetele. Võid kasutada ka eelnevalt ripsme koolutajat kui soovid, annab lopsakama tulemuse.

2. Seejärel, kui soovid, kanna ripseharjaga segu ka kulmudele, et neid rõhutada. (Pildil ongi minul värvitud ainult kulmud, ripsmeid ei värvinud seekord).

Spirulina püsib väga hästi peal, muidugi ei ole soovitav oma ripsmeid käega hõõruda.

3. Järgmiseks lõika peedist üks väike tükk ja mahlase punase poolega tupsuta kergelt põski ja võid käega natukene hajutada. Seejärel kanna peet ka huultele. Annab superilusa tulemuse!

4. Seejärel võta kookosrasv ja kanna näpuotsaga natuke kookosrasva huultele, mis annab läike ning teeb näo säravaks.

5. Minule meeldib kookosrasvaga kanda ka silmalaugudele ning natuke sellega rõhutada põski ja lauba ääreosasid, mis annab noorusliku ja värske ilme.

Ilusaid ja säravaid pühasid!