Ma juba ühes blogipostituses mainisin, et lasin vereproovi teha märtsi lõpus ja minu vitamiin D oli väga hea. Arst imestas, et kas võtan mingeid lisandeid. Eriti arvestades seda, et praegu on üle elatud terve talv ja päikest ei ole palju saanud. Samuti olen olnud 99% taimetoidul juba üle 2 aasta ning sellest pool aastat enamuses toortoidul. Kui ma päikest ei saa, samuti loomset ei söö ja lisandeid ka ei võta, siis kust ma saan D-vitamiini?Ma ei tea seda päris täpselt öelda, aga omad kahtlused mul on. Näiteks teadlased on avastanud suht hiljuti, et tegelikult sisaldavad seened, mis on saanud päikesevalgust, suures koguses seda päikesevitamiini. Just nagu inimese keha on ise võimeline tootma D-vitamiini väikesevalgusest, on selleks võimelised ka seened. Sealhulgas nii vitamiin D2, D3, kui ka D4.
On ära tõestatud, et kui seened saavad UV-kiirgust kasvõi mõned minutid (vahet ei ole kas ennem korjamist või pärast), siis nende D-vitamiini kogus mitmekordistub ja nendest seentest saavad super D-vitamiini pommid :) (Need seened katavad 100% päevasest vitamiin D vajadusest, sageli isegi rohkem, umbes 80 g kohta).
2004 aasta suvel seeneteadlane Paul Stemets avastas, et D-vitamiini kogus värskelt korjatud, sisemistes tingimustes kasvanud seentes tõusis 110 IU-st (IU on rahvusvaheline mõõtühik) kuni 46,000 IU-ni 100 g kohta, kui need seened asetada välja päikesevalguse kätte kuueks tunniks alumised pooled ülespool (kui asetada seened teistpidi, vitamiin D tõusis 10,900 IU-ni.)
Vitamiin D on väga oluline tervete luude ja hammaste jaoks. Sellel on oluline roll kaltsiumi ja fosfori imendumisel. Kuigi saate oma taimetoidu dieedist piisavalt kaltsiumi, aga liiga vähe D-vitamiini siis võib teil tekkida probleeme luude-hammastega. Samuti aitab see tugevdada immuunsüsteemi, võidelda haiguste ja infektsioonidega. Samal ajal aidates ka ära hoida selliseid raskeid haigusi nagu vähk, südame veresoonkonna haigused, depressioon ja diabeet.
D-vitamiini defitsiidiga seostatakse järgnevaid vaeguseid:
- Lihaste nõrkus
- Raskustunne jalgades
- Kurnatus või kergesti väsimine
- Depressioon
- Krooniline lihaste ja/või luude valulikkus
- Sagedased infektsioonid
Eesti laiuskraadide puhul oleks soovitatav kogus D-vitamiini 5000 IU päevas. Maailma üks tuntuimatest D-vitamiini uurijatest professor Reinhold Veith on tõdenud, et meie laiuskraadidel peaks tegelikult tarbima isegi 5000-10,000 IU (125-250 mcg) D-vitamiini päevas, lähtudes tavavajadustest ning meie vähesest päikesepaistest.
Kusjuures Austraalias juba müüakse D-vitamiini sisaldusega seeni, samuti ka USA-s ja Kanadas.
http://www.vitamindmushrooms.com.au/
http://www.freshplaza.com/news_detail.asp?id=22644
Mina olen ka see talv palju seeni söönud. Minu erilised lemmikud on olnud minu mehe ema tehtud kukeseened. Need on küll kergelt kuumutatud, aga ilma soolata. Need seened on ise korjatud Saaremaa metsadest ja seal need said palju päikesevalgust. Talvel oli jubedalt isu nende seente järele ja sõin päris mitu purki ära. Samuti sõin poe shampinjone, aga seda ei oska öelda kuidas need kasvatatud on.
Niiet kui tuleb jälle seente hooaeg, siis korjake seened ning laske neil päikese käes seista (alumised pooled ülespool, siis on vitamiin D tootmine kõige efektiivsem) ja tehke hiljem näiteks pulbriks ning kasutage toitude sees. Kusjuues isegi tükeldatud seened, mis on korjatud juba eelmine aasta võivad päikesevalguse käes D-vitamiini toota, kui uskuda seda artiklit: http://www.huffingtonpost.com/paul-stamets/mushrooms-vitamin-d_b_1635941.html Muideks, D-vitamiini tootmine aktiveerub ka kasutades UVB lampe. Isegi poest ostetud seened on mõne testi kohaselt olnud võimelised tootma üle 20 mg D-vitamiini umbes 80 g kohta kui lasta neil seista paar tundi keskpäeva päikese käes. Testid on näidanud, et kõrge vitamiin D tase säilib seentes kuni aasta!
Kuidas teha seentest D-vitamiini pomme:
1. Hangi värskeid seeni, osta suvel turult eesti omasid või korja ise metsast.
2. Päikeselisel päeval juulist-septembrini, lõika seened tükkideks ja pane päikese kätte päevituma kella 10st kuni 4ni. (Kui seened tükkideks lõigata, siis on rohkem ergosterooli-rikast pinda päikese käes, mis aitab seentel toota vitamiin D-d).
3. Enne pimedat, kata seened papitükiga, et vältida liigset niiskust ja hommikukastet.
4. Järgmisel päeval toimi samamoodi.
5. Seejärel kuivata seened kas kuivas kohas päikese ja õhu käes või kasuta toidukuivatit.
Soovitan kasutada eelkõige kukeseeni, kui eestist korjata, sest neid kõlbab süüa ka ilma küpsetamata-kuumutamata. Ma ei tea kuidas on teiste tavaliste eesti seentega. Palju katseid on tehtud näiteks shiitake seente, austerservikute ja valgete shampinjonide ning pruunide shampinjonidega, aga ka kukeseentega. Samuti erinevad artiklid ja uuringud viitavad sellele, et tegelikult isegi juba 5 minutit päikesevalgust seentele võib olla piisav, et seentes sisalduv D-vitamiin annaks meile mitmekordse koguse päevasest normist. Kindlasti ei tohiks neid seeni ülemäära kuumutada, sest näiteks praadimine hävitaks juba 85% seente D-vitamiinist. Seega ongi soovitatav pigem kuivatades neid seeni talveks säilitada.
Allikad:
http://www.sciencedaily.com/releases/2013/04/130422132801.htm
http://en.wikipedia.org/wiki/Edible_mushroom
http://www.vitamindmushrooms.com.au/
http://www.huffingtonpost.com/paul-stamets/mushrooms-vitamin-d_b_1635941.html
http://www.huffingtonpost.com/paul-stamets/mushrooms-vitamin-d_b_1658690.html
http://www.ars.usda.gov/SP2UserFiles/Place/12354500/Articles/AICR09_Mushroom_VitD.pdf
http://foodscience.psu.edu/directory/rbb6/VitaminDEnrichment.pdf
http://www.drweil.com/drw/u/ART02935/Four-Unexpected-Food-Facts.html
http://www.powerofmushrooms.com.au/health-nutrition/health-nutrition/vitamin-d/
http://tasakaal.info/D.html
Elisa
Millisel allikal põhineb väide:" Kui saate oma taimetoidu dieedist piisavalt kaltsiumi, aga liiga vähe D-vitamiini siis võib teil tekkida probleeme luude-hammastega"? Seda kas Ca ladestatakse meie kehas luudesse-hammastesse või arteriseintesse-ajusse ei reguleeri mitte D-vitamiin, vaid K2 vitamiin ja selle poolt aktiveeritav osteokaltsiin. Küsiksin veel, et mis see D-vitamiini näit siis oli? Käisin nimelt samuti mõnda aega tagasi arsti juures ja kuna Eestis on endiselt käibel mingid ajast-arust referentsid, siis pidas ka minu arst minu näitu normaalseks. Igasuguste muu maailma referentside järgi olin siiski tublis D-vitamiini puuduses. Lihtsalt huvitav oleks teada, mis näitu siis seentega on võimalik saavutada :)
ReplyDeleteNagu ma ka ütlesin blogis, siis ma ainult oletan ja päris täpselt ma ei oska öelda, kust ma saan D-vitamiini :) Minu näit oli 98,76 nmol/L. Palju oleks normaalne? Kaltsiumi ja D-vitamiini toime on omavahel seotud. D-vitamiin aitab kaltsiumil imenduda. Internetis leiab väga palju infot selle kohta, näiteks siit: http://ods.od.nih.gov/factsheets/VitaminD-HealthProfessional/. Kindlasti on ka teised vitamiinid seotud igasuguste protsessidega, palju on ju veel ka avastamata.
ReplyDeleteNo eksperdid leiavad, et 40-70ng/ml ehk siis 100-175 nmol/L on optimaalsed näidud, Mercola nt. arvab isegi, et 50-80 ng/ml peaks see normnäit olema. Seega päris tubli näit nende seentega :) Aga kuidas on viimasel ajal reisimisega olnud, kas soojale maale varusid täiendama ei ole sattunud? Siin Põhjamaal istudes ja seeni süües kahtlen, kas talvel ilma tubli aitamise või hea geneetilise eripärata seda norm. näitu on võimalik saavutada.
ReplyDeleteJa ei vaidle vastu :), loomulikult on D-vitamiin ja kaltsium omavahel seotud. Kuid naturaalsest toidust kaltsiumit liigselt saada pole võimalik. See imendumine on väga peenike mehhanism ning liig blokeeritakse ära. Samuti suureneb nt Ca imendumine soolestikust kui neerude kaudu Ca liigselt välja hakatakse viima. Homöostaas on selle nimi, kompensatoorsed mehhanismid kaitsevad keha.
Samamoodi pole võimalik toidu beeta-karoteenist saada ka liigselt A-vitamiini, toidust (ka lihast) liigselt rauda ja päikesest liigselt kolekaltsiferooli. Keha on selles vallas kaugelt liiga tark. Küll aga saab organismis Ca imendumistasakaalutuse, ajju ja veresoontesse ladestumise esile kutsuda Ca isolaadi toidulisanditega, see on vana tõde...
jah, naturaalselt toidust liigselt kaltsiumi ja teisi vitamiine pole võimalik saada, seda ma ei väitnudki ju?
DeleteLiisu, muu maailm tarbib koiki vitamiine, mineraale ja muud organismile vajalike aineid purkidest pulbrite naol. Loomulikult on siis vaja ju tosta normpiire...et ikka koik inimesed naeksid vajadust nende pulbrite jarele. Ja seda on kinnitanud ka arstid ise, et ravimifirmad tegelevad nende normide tostmise juures aktiivselt. Aga eks igal yhel meil on oma tode...ja igayks saab elada oma uskumuste jargi;))
ReplyDeleteVäga hea artikkel, aitäh!
ReplyDeleteAitäh! Väga huvitav lugemine.
ReplyDelete