Pages

Wednesday, February 27, 2013

Köögikombain ja blender

Meie käest on küsitud blenderite ja köögikombaini kohta. www.kokariided.ee müüb neid ning soovitan neid vaatama minna:)

Hetkel müüvad neid kahte toodet korraliku soodushinnaga!

Kenwoodi blender: Rohkem infot: http://www.kokariided.ee/e-pood/Kenwood-kMix-BLX51-blender/
 Kenwoodi köögikombain. Rohkem infot: http://www.kokariided.ee/e-pood/Kenwood-FPM270/

M.

Thursday, February 21, 2013

Õlid - parimal juhul tühjad kalorid, halvimal vähkitekitav rämpstoit

Rafineeritud õlid (kookos, lina, oliivi, kanepi, mandli jne), mida nimetatakse „puhtaks“ või „eriliseks“ seoses tema töötlemisviisi tõttu, on põhiliselt tühjad kalorid, mis ei ole inimkasutuseks sobilikud. Õlidest on eraldatud kiudained, valgud, järele jääb vaid tasakaalust väljas poolik toode, mis on 100% rasv. Õlide liigne tarbimine tõstab kolesteroolitaset, mis omakorda toob kaasa kaalutõusu, mille tagajärjel tõuseb risk haigestuda südamehaigustesse, vähki. Süües aga avokaadot, pähkleid, seemneid või noort kookost, tagame terviklikuma ning tasakaalustatud toitumise.

Mida arvavad rasva tarbimisest :

Dr. Dean Ornish - soovitab tarbida rasva mitte rohkm kui 10% päevaset kalorite hulgast!
Dr. Caldwell Esselsstyn - soovitab tarbida rasva 10% päevaset kalorite hulgast
Dr. Neal Barnard - 10% rasva päevasest kalorite hulgast
Dr. Dr. Doulglas N. Graham - maksimaalselt 10% rasva päevasest kalorite hulgast.

Uuringud aga näitavad, et rasva tarbitakse soovitatud kogustest mitmeid kordi rohkem.

                                        Suhkru ja oliiviõli võrdlustabel
  •  Kas teie teadsite, et 2sp oliiviõlis on 3x rohkem küllastunud rasvu kui 113g kanalihas.
  •  Kas teie teadiste, et 2sp oliiviõlis, mida salatile pannakse on rohkem kaloreid, kui 4-5 peotäis jäätist?

Mis on Vahemere dieet?

Vahemere dieet põhineb leival ja pastal, värsketel köögiviljadel, kaun- ja puuviljadel, mereandidel, juustul, oliiviõlil, ürtidel ja fermenteeritud piimatoodetel (näiteks jogurt). Punast liha tarvitatakse tagasihoidlikult, rohkem kala ja muid mereande ning vähesel määral punast veini. Pealegi ei piisa Vahemeremaade elanikel ainult heast ja hästi tasakaalustatud toidust. Nad peavad lugu võimalusest süüa rahulikult, kiirustamata, vahepausidega - tõeliselt elu nautides.
Oliiviõli ja muud rasvad võivad olla tervisliku energia allikaks. Nii kirjeldatakse meedias Vahemere dieeti.

Väidetakse, et see toitumisviis tagab kõrge eluea, vähendab vähki haigestumise riski. 1958.a uuriti 16 Vahemere-äärset ala, üheks uuringute piirkonnaks oli Kreeta saar, mis tollel ajal näitas madalaimat üldsuremust Vahemere piirkonnas. Tegelikult oli tegemist sõjajärgse ajaga, mil inimesed olid näljas, tegid palju füüsilist tööd, kasvatasid ise toitu, harisid maad, olid enamasti taimetoidul, v.a kala, mida püüdsid. Tänu sellele katsele räägitakse senini, et Vahemere dieet on meile kasulik, kuid kusagil ei kajastata seda, et tegu oli sõjajärgsete uuringutega. Ajad muutusid, 2004. a tehti Kreeta saarel uus uuring, mille tulemused olid: toitumisharjumuste muudatustega saabusid südame isheemiatõbi (IHD-Ischaemic Heart Disease) ja paljud teised haigused. Ka on kreeklased ülekaalulisuse poolest Euroopas eririnnas.

Mõningad väljavõtted meediast:

  • Vahemere dieeti võib pidada terve elu vältel. Tänu spetsiaalsele päevamenüüle aitab dieet langetada kaalu aeglaselt, kuid kasuga. Dieet sisaldab palju aurutatud ja küpsetatud toitu, samuti kalarasva, mis on rikas omega 3 poolest. Kaalukaotus on küll aeglane –0,5-1 kg nädalas – kuid see-eest IMELIHTNE!
  • Vahemere dieet aitab tugevdada tervist ja vähendada ülekaalu. Vahemeremaade inimesed on tervemad, saledamad ja pikaealisemad kui põhjamaade rahvad. Selle piirkonna naised kannatavad vähem ka üleminekuea vaevuste käes. Peamine põhjus on tervislik ja tasakaalustatud toidulaud.
  • Vahemere dieeti kasutatakse ka südamehaiguste vältimiseks, diabeedi kontrollimiseks ning vähi ennetamiseks. Loomulikult on aga selle põhiline eesmärk kaalukaotus. 
Tegelikkuses on oliivõli 100% töödeldud rasv, milles on kõrge kalorsus ning kus vitamiinide ja mineraalainete sisaldus on väga väike.



„Extra virgin“ (neitsioliiviõli), viitab sellele, et tegemist on rafineerimata, vaid korra purustatud ja pressitud oliividest valmistatud õliga. Neitsiõli peab olema läbipaistev, madala happesusega (alla 0,8 %), maitsevarjundid sõltuvad esmajoones kasutatud viljadest. Sõltuvalt oliivisordist ja kasvupiirkonnast võib õli olla mõrudama, magusama, puuviljasema või rohusema maitsega. Märge külmpressitud“ viitab sellele, et oliivide kokkusurumine on toimunud aeglaselt ilma kõrgeid temperatuure kasutamata. Samas tuleks silmas pidada, et märkega „külmpressitud“ võib müügil olla ka õlisid, mille tootmisel on temperatuur tõusnud üle 200 °C. See asjaolu tuleneb sellest, et oliivide pressimisele eelnev puhastamine ja purustamine võib toimuda ka suhteliselt kõrgete temperatuuride juures. 

Mina isiklikult lõpetasin salatisse oliivõli valamise 2 aastat tagasi. Toortoidus on nii palju teisi võimalusi ja häid retsepte, kuidas kastmeid valmistada.Head katsetamist!

Allikas: Dr. Douglas N. Graham, The 80/10/10 Diet
             http://www.vianaturale.ee/oliivioli
             Jeff Novick rääkimas Vahemere dieedist:   
             http://www.youtube.com/watch?v=GfBKauKVi4M 
             Michael Klaper rääkimast oliiviõlist:
             http://www.youtube.com/watch?v=OGGQxJLuVjg
             http://www.drfuhrman.com/faq/question.aspx?sid=16&qindex=8

Elisa leidis väga hea artikli rasvade kohta: Soovitan lugeda!
            http://www.eco-friendly-africa-travel.com/health-benefits-of-olive-oil.html


M.                                    
                           

Sunday, February 17, 2013

Dr. Pottengeri kassid - eksperiment

Pea ühelgi loomal looduses ei ole selliseid haigusi nagu inimesel moodsas tsivilisatsioonis. Ainult koduloomadel, kes elavad samades tingimustes ja söövad samuti küpsetatud toitu nagu meie, on ka samad haigused nagu meil.

Siinkohal tahaksin välja tuua ühe huvitava uuringu, mis leidis aset aastal 1945 ja selle viis läbi Dr. Francis Pottenger. Uuring kestis umbes 10 aastat ja ta viis selle läbi kassidel (eksperimendis osales kokku 900 kassi), kus üks grupp kasse sõi nendele loomuomast toitu toorelt, teine grupp aga küpsetatult.

Kassid, kes sõid toorest liha ja jõid toorest piima andsid terveid järgalasi iga generatsiooni järel. Iseeneslikku aborti ei olnud, kassipoegi sündis ühel emal keskmiselt 5 ja ema suutis neid kõiki toita. Need kassid olid tugeva immunsusega, ei esinenud parasiite, kahjureid ega infektsioone. Samuti oli nende käitumine rahulik. Organite areng ja funktsioneerimine olid normaalsed.

Milline oli aga kontrast küpsetatud toidul olevate kassidega, oli isegi Pottengeri jaoks uskumatu.

Küpsetatud toidul olevad kassid ei andnud täiesti terveid järglasi. Paljud kassipojad olid moondunud skeletiga ja vigased. Sagedasti esines iseeneslikku aborti - esimeses generatsioonis 25% ja hilisemates generatsioonides juba 70% juhtudest. Mitmed kassid surid sünnitusel. Kassipojad surid tihti, kuna ema ei suutnud neid toita. Suur oli ka suremus 3 kuud pärast sünnitust. Mõned kassid ei suutnud tiineks jääda. Küpsetatud toidu kassid olid närvilised, paljud kratsisid ja hammustasid hooldajat. Isaskassidel oli vähene või väärastunud sugutung. Palju oli kahjureid ja parasiite soolestikus. Iga generatiooni järel muutusid üha sagedasemaks nahahaigused ja allergiad. Kolmanda generatsiooni kassid, keda oli toidetud küpsetatud toiduga, ei elanud üle 6 kuu.

Kõlab tuttavalt, kas pole? Tänapäeval on väga palju nurisünnitusi, emadel ei ole piisavalt piima, et oma lapsi toita. Lapsed, kes sünnivad on haiged, palju on allergiaid. Muidugi ei saa väita, et kõik tänapäeva probleemid on tulnud just toidu küpsetamisest, kindlasti on ka toidu kvaliteet üldiselt kõvasti alla käinud. Aga ometigi, kui mõelda, et ainus liik siin maakeral, kes küpsetab oma toitu, on inimene, ja ainsa liigina siin maakeral oleme meie kõige haigemad, siis mingi seos siin ju peab olema?

Dr. Pottengeri katse läks veel edasi. Ta hakkas nendele küpsetatud toidu kassidele söötma toortoitu ja juba pärast 3-4 generatsiooni, olid peaaugu kõik kassid taas täiesti terved.

Dr. Pottenger ise võtab oma katse kokku nii:

"See, mis olulised elemendid toidu küpsetamine tagajärjel täpselt ja mis ulatused hävinevad, on teadmata. Kuid selge on, et tava-meetodil toidu küpsetamine muudab paljud valgud meile raskesti kättesaadavaks ja omastatavaks ning toidu kuumutamine kõrvaldab nende loomulikke omadusi. Kõik ensüümid toidus hävinevad või vähenevas suuresti. Vitamiinidest eriti vitamiin C ja B kompleksi vitamiinid saavad kahjustada. Mineraalained muutuvad raskesti lahustuvateks ning nende füsiokeemiline struktuur on muudetud. Täiesti võimalik, et ainuüksi see füsiokeemiline muutus, mis toimub toidu kuumutamisel, on kõik mis on vaja, et viia meie tervis allakäiguni. Raku kasvu ja arengu printsiibid saavad kahjustada kuumutamise tagajärjel. Kahjustus ei ilmne mitte ainult hetkeses generatsioonis, vaid ka järgnevates generatsioonides".

Toore loomse toidu söömine kirjeldatud eksperiemendis, ei tähenda seda, et ka inimesele see konkreetse toiduvalik (toores liha, piim) samamoodi mõjub, nagu kassidele. Kassid on kiskjad ning lihasööjad, inimene on aga oma anatoomialt, füsioloogialt ning meelelistelt aistingutelt taimetoitlased ja puuviljatoidulised. Kuid küpsetatud vs. toore toidu printsiip kehtib ka meile, aga see on juba eraldi teema ning kindlasti kajastub ka järgmistes postitustes.

Leidsin Päikesetoidu blogist Pottengeri eksperimendi kokkuvõtva tabeli: http://paikesetoit.ee/pottengeri-kassi-eksperimendi-kokkuvote/

E.

Allikas: "The Health Seekers Yearbook", Victoria Bidwell

Tuesday, February 5, 2013

Valgud - müüdid ja tegelikkus


Valgu molekul koosneb aminohapetest, millest 10 on esmatähtsad ehk asendamatud aminohapped, need mida meie keha ei tooda ja peame saama toidust.

Arvatakse, et me peame sööma loomseid toite (liha, piim, muna), et saada valku. Usutakse, et taimedes seda ei ole, on liiga vähe või ei ole taimne valk täisväärtuslik.

Tegelikult sisaldavad taimed inimese jaoks piisavalt valku. Ühelgi inimesel ei esine valgupuudust, kui ta sööb piisav hulk kaloreid. Isegi kui ta sööb ainult riisi, või ainult õunu jne. Valgupuudus süües piisav hulk kaloreid, võib tekkida vaid siis, kui me sööme ainult suhkrut, kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit, agaavisiirupit jms.

Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organization - WHO) soovitab süüa meestel ja naistel 5% valku päevasest kalori hulgast. Siinkohal on abiks tabel, mis näitab, kui palju valku sisaldavad erinevad taimsed saadused. 


Omaltpoolt tooksin siia veel näiteks erinevad puuviljad-juurviljad ning nende valgu sisalduse (% kalori hulgast):
Aprikoos - 10%; Banaan - 4%; Kirsid - 6%; Kurk - 11%; Viinamarjad - 4%; Apelsinid - 7%; Virsikud - 8%; Brokkol - 20%; Kapsas - 15%; Porgand - 6%; Mais - 10%; Lehtkapsas -16% 

Võimatu on tarbida liiga vähe valku, kui me sööme piisaval hulgal kaloreid, ega näljuta ennast.

Arvatakse ka seda, et taimsed valgud ei ole täisväärtuslikud. On jäänud uskumus, et taimed ei sisalda kõiki aminohappeid ning neid peab sööma hoolikalt omavahel kombineerides. Näiteks riis ja oad omavahel. Müüt sai alguse Frances Moore Lappé raamatust "Diet for a Small Planet" 1971 aastal. Kuid 20 aastat hiljem sama raamatu täiendatud trükis Lappé tunnistas oma eksimust. Tegelikult on enamus taimsetest valkudest täisväärtuslikud. Ning samuti meie keha salvestab aminohappeid, et neid hiljem kasutada, seega me ei pea kõiki aminohappeid samaaegselt tarbima või saama ühest söögikorrast. Allolevast tabelist on näha, et isegi süües ainult kapsast, me saame kätte kõik aminohapped.


Veel üks suur müüt on see, et sportlased vajavad rohkem valku ja et rohke valgu tarbimine "teeb tugevaks".

Tegelikkuses on aga nii, et sportased ei vaja rohkem valku, vaid vajavad lihtsalt rohkem kaloreid. Rohke valk meie toidus ei tee meid tugevaks, vaid seda teeb treenimine. Valk ei kasvata lihaseid, vaid seda teevad jõuharjutused.

Paljud sportased söövad aga liiga vähe süsivesikuid (juurviljad-puuviljad) ning tarbivad rohkelt valgurikkaid toite (liha, muna, piim) ning keha peab kulutama rohkem energiat, et see ümber töödelda süsiveskuteks, et saada energiat (iga meie keharakk saab energiat süsivesikutest).Paljud vegan sportlased on täheldanud, et mida rohkem kaloreid nad söövad süsiveskutest, seda rohkem on neil energiat ja seda kiiremini nende lihas kasvab tänu sellele, et nad saavad energiat otsesel teel (süsivesikutest), mitte kaudsel teel (süües liiga palju valgurikkaid toite ning keha peab kulutama energiat, et neid ümber töödelda süsiveskuteks).

Võimatu on tarbida liiga vähe valku, kuid suur oht on tarbida liiga palju valku süües loomseid toite. Meie keha ei saa üleliigset valku säilitada nii nagu üleliigseid rasvu. Üleliigseid valke peavad hakkama lagundama maks, neerud ja lihased. Seega liigne valgu tarbimine paneb suure koormuse nendele organitele ja need peavad ületöötama ning valgu mürgised jääkproduktid hakkavad meie kehas akumuleeruma. Samuti on liigne valk meie kehale happeline ning meie organism hakkab seda tasakaalustama aluseliste mineraalidega meie luudest. Võib järgneda osteoporoos e. luuhõrenemine.

Oluline on ka see, et kui me oma toitu küpsetame ja kuumutame, siis umbes 50% valkudest hävinevad. Kuumutamisel rakud muteeruvad, toimub degeneratsioon ning me ei ole suutelised kõike vajalikku omastama. Seega, et saada tõesti oma toidust kätte täisväärtuslikud valgud, siis on kasulik süüa eekõige just toortoitu.

Loe lisaks:

Elisa




Vitamiinid ja mineraalained taimses toidus


NB! Paljud taimsed toidud sisaldavad erinevaid vitamiine ja mineraale mida siin ei ole märgitud, need on lihtsalt teadmise ja üldise pildi andmiseks, aga kaugeltki mitte veel lõplik nimekiri

Mineraalained: 
  • Kaltsium - apelsin, greip, laim, hurmaa, porgand, kapsas, seller, brokkoli, punasõstrad, mustikad, viigimarjad mustsõstrad, ploomid, rohelised lehtviljad, petersell, basiilik, kuuseokkad, võilillelehed jms, tofu, läätsed, herned-oad, päikesekuivatatud tomat, rosinad, datlid, mandlid, brasiilia pähkel (parapähkel), päevalille seemned, seesamiseemned, tahini, linaseemned, merevetikad, küüslauk jpm. 
  •  Raud - rohelised lehtviljad (rooma salat, spinat, lehtkapsas...) ja muu roheline (võilill), kuivatatud maitsetaimed, suvikõrvits, kartul, brokkoli, seesamiseemned, päevalilleseemned, kõrvitsaseemned, mandlid, india pähklid, herned, läätsed, maasikad, peet, granaatõun, arbuus. tume shokolaad jne jne. 
  •  Valk - ei ole võimalik saada liiga vähe kui sööd piisavalt kaloreid. Pigem on oht süüa liiga palju valku, süües palju loomset toitu. Kõik juurviljad-puuviljad, pähklid-seemned sisaldavad valku. 
  •  Magneesium - rohelised lehtviljad ja muu roheline (brokkoli, herned...), pähklid-seemned, täisteratooted (täisterajahud, täistera pasta, pruun riis, quinoa...), läätsede, oad, herned, kartul, banaan... 
  • Fosfor - oad-herned, läätsed, pähklid, pruun riis, kartul, avokaado, paljud juurviljad... 
  • Kaalium - banaan, rosinad, kartul, tomat, apelsinid, lillkapsas, kuivatatud puuviljad, kiivi jne 
  • Tsink - kõrvitsaseemned, täisteratooted, oad-herned, läätsed, sojatooted, pähklid-seemned...
  • Oomega-3 - kõrvitsaseemned, seesamiseemned, kreeka pähklid, rohelised köögiviljad, linaseemned, erinevad õlid, brokkoli, lillkapsas, paprika, suvikõrvits, sibul, melon, kirsid...
  • Oomega-6 - päevalilleseemned, mais, soja, õlid, kreeka pähklid, erinevad seemned,
  • Oomega-9 - oliiviõli ja erinevad seemneõlid, avokaado, pähklid 
Kõik asendamatud rasvhapped (need mida keha ei saa ise toota) on küllaldaselt saadaval puu- ja juurviljades ning pähklites seemnetes!

Vitamiinid:
  • A - porgand, tomat, apelsin, kõrvits, maguskartul (bataat), mango, aprikoos, herned... 
  • B Vitamiinid:
  • B1 - päevalilleseemned, banaan, herned-oad, läätsed, kartul, apelsinid, täisteratooted, maapähklid...
  • B2 - rohelised köögiviljad ja lehtviljad, kartul,mandlid, banaan, seened, täisteratooted...
  • B3 - rohelised köögiviljad ja lehtviljad, avokaado, porgandid, maguskartul (bataat), pähklid-seemned, täisteratooted, läätsed, seened, banaan...
  • B6 - avokaado, banaan, kaerahelbed, kapsas, kartul, pruun riis...
  • B7 - mandlid, banaan, lillkapsas, seened, kaerahelbed, herned, sojauba, pekaanipähklid, kreeka pähklid...
  • B9 - melon, ananass, apelsinid, banaanid, greip, vaarikad, maasikad, peet, mais, tomat, rohelised köögiviljad...
  • B12 - B12 tuleb mullast. Kui süüa aeg-ajalt oma aia saadusi, mis on kasvatatud viljakas mullas ilma kemikaalideta siis saab vajaliku kätte. Kui on B12 puudujääk, siis on tavaliselt probleem see, et ei sööda värskeid saadusi mis on kasvanud toitainerikkas mullas või on probleeme selle mineraali omastamisega tänu ebatervislikele eluviisidele (näiteks ka rohke ravimite võtmine blokeerib omastamist). Näiteks seened võivad sisaldada ja maitsepärm.
  • - söö piisavalt värskeid taimseid saadusi (juurviljad-puuviljad) ja saad vajaliku kätte
  • D - päikesevalgus, seened (seened mis on kasvanud või viibinud päikese käes), näiteks enda korjatud seened
  • E - rohelised köögiviljad-lehtviljad, päevalilleseemned, täisteratooted, pähklid...
  • - rohelised köögiviljad-lehtviljad, herned, brokkoli, lillkapsas, soja oad, tomatid...
Elisa