Valgu molekul koosneb aminohapetest, millest 10 on esmatähtsad ehk asendamatud aminohapped, need mida meie keha ei tooda ja peame saama toidust.
Arvatakse, et me peame sööma loomseid toite (liha, piim, muna), et saada valku. Usutakse, et taimedes seda ei ole, on liiga vähe või ei ole taimne valk täisväärtuslik.
Tegelikult sisaldavad taimed inimese jaoks piisavalt valku. Ühelgi inimesel ei esine valgupuudust, kui ta sööb piisav hulk kaloreid. Isegi kui ta sööb ainult riisi, või ainult õunu jne. Valgupuudus süües piisav hulk kaloreid, võib tekkida vaid siis, kui me sööme ainult suhkrut, kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit, agaavisiirupit jms.
Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organization - WHO) soovitab süüa meestel ja naistel 5% valku päevasest kalori hulgast. Siinkohal on abiks tabel, mis näitab, kui palju valku sisaldavad erinevad taimsed saadused.
Omaltpoolt tooksin siia veel näiteks erinevad puuviljad-juurviljad ning nende valgu sisalduse (% kalori hulgast):
Aprikoos - 10%; Banaan - 4%; Kirsid - 6%; Kurk - 11%; Viinamarjad - 4%; Apelsinid - 7%; Virsikud - 8%; Brokkol - 20%; Kapsas - 15%; Porgand - 6%; Mais - 10%; Lehtkapsas -16%
Võimatu on tarbida liiga vähe valku, kui me sööme piisaval hulgal kaloreid, ega näljuta ennast.
Arvatakse ka seda, et taimsed valgud ei ole täisväärtuslikud. On jäänud uskumus, et taimed ei sisalda kõiki aminohappeid ning neid peab sööma hoolikalt omavahel kombineerides. Näiteks riis ja oad omavahel. Müüt sai alguse Frances Moore Lappé raamatust "Diet for a Small Planet" 1971 aastal. Kuid 20 aastat hiljem sama raamatu täiendatud trükis Lappé tunnistas oma eksimust. Tegelikult on enamus taimsetest valkudest täisväärtuslikud. Ning samuti meie keha salvestab aminohappeid, et neid hiljem kasutada, seega me ei pea kõiki aminohappeid samaaegselt tarbima või saama ühest söögikorrast. Allolevast tabelist on näha, et isegi süües ainult kapsast, me saame kätte kõik aminohapped.
Veel üks suur müüt on see, et sportlased vajavad rohkem valku ja et rohke valgu tarbimine "teeb tugevaks".
Tegelikkuses on aga nii, et sportased ei vaja rohkem valku, vaid vajavad lihtsalt rohkem kaloreid. Rohke valk meie toidus ei tee meid tugevaks, vaid seda teeb treenimine. Valk ei kasvata lihaseid, vaid seda teevad jõuharjutused.
Paljud sportased söövad aga liiga vähe süsivesikuid (juurviljad-puuviljad) ning tarbivad rohkelt valgurikkaid toite (liha, muna, piim) ning keha peab kulutama rohkem energiat, et see ümber töödelda süsiveskuteks, et saada energiat (iga meie keharakk saab energiat süsivesikutest).Paljud vegan sportlased on täheldanud, et mida rohkem kaloreid nad söövad süsiveskutest, seda rohkem on neil energiat ja seda kiiremini nende lihas kasvab tänu sellele, et nad saavad energiat otsesel teel (süsivesikutest), mitte kaudsel teel (süües liiga palju valgurikkaid toite ning keha peab kulutama energiat, et neid ümber töödelda süsiveskuteks).
Võimatu on tarbida liiga vähe valku, kuid suur oht on tarbida liiga palju valku süües loomseid toite. Meie keha ei saa üleliigset valku säilitada nii nagu üleliigseid rasvu. Üleliigseid valke peavad hakkama lagundama maks, neerud ja lihased. Seega liigne valgu tarbimine paneb suure koormuse nendele organitele ja need peavad ületöötama ning valgu mürgised jääkproduktid hakkavad meie kehas akumuleeruma. Samuti on liigne valk meie kehale happeline ning meie organism hakkab seda tasakaalustama aluseliste mineraalidega meie luudest. Võib järgneda osteoporoos e. luuhõrenemine.
Oluline on ka see, et kui me oma toitu küpsetame ja kuumutame, siis umbes 50% valkudest hävinevad. Kuumutamisel rakud muteeruvad, toimub degeneratsioon ning me ei ole suutelised kõike vajalikku omastama. Seega, et saada tõesti oma toidust kätte täisväärtuslikud valgud, siis on kasulik süüa eekõige just toortoitu.
Loe lisaks:
Elisa
No comments:
Post a Comment