Õlid - parimal juhul tühjad kalorid, halvimal vähkitekitav rämpstoit

Rafineeritud õlid (kookos, lina, oliivi, kanepi, mandli jne), mida nimetatakse „puhtaks“ või „eriliseks“ seoses tema töötlemisviisi tõttu, on põhiliselt tühjad kalorid, mis ei ole inimkasutuseks sobilikud. Õlidest on eraldatud kiudained, valgud, järele jääb vaid tasakaalust väljas poolik toode, mis on 100% rasv. Õlide liigne tarbimine tõstab kolesteroolitaset, mis omakorda toob kaasa kaalutõusu, mille tagajärjel tõuseb risk haigestuda südamehaigustesse, vähki. Süües aga avokaadot, pähkleid, seemneid või noort kookost, tagame terviklikuma ning tasakaalustatud toitumise.

Mida arvavad rasva tarbimisest :

Dr. Dean Ornish - soovitab tarbida rasva mitte rohkm kui 10% päevaset kalorite hulgast!
Dr. Caldwell Esselsstyn - soovitab tarbida rasva 10% päevaset kalorite hulgast
Dr. Neal Barnard - 10% rasva päevasest kalorite hulgast
Dr. Dr. Doulglas N. Graham - maksimaalselt 10% rasva päevasest kalorite hulgast.

Uuringud aga näitavad, et rasva tarbitakse soovitatud kogustest mitmeid kordi rohkem.

                                        Suhkru ja oliiviõli võrdlustabel

•  Kas teie teadsite, et 2sp oliiviõlis on 3x rohkem küllastunud rasvu kui 113g kanalihas.

•  Kas teie teadiste, et 2sp oliiviõlis, mida salatile pannakse on rohkem kaloreid, kui 4-5 peotäis jäätist?

Mis on Vahemere dieet?

Vahemere dieet põhineb leival ja pastal, värsketel köögiviljadel, kaun- ja puuviljadel, mereandidel, juustul, oliiviõlil, ürtidel ja fermenteeritud piimatoodetel (näiteks jogurt). Punast liha tarvitatakse tagasihoidlikult, rohkem kala ja muid mereande ning vähesel määral punast veini. Pealegi ei piisa Vahemeremaade elanikel ainult heast ja hästi tasakaalustatud toidust. Nad peavad lugu võimalusest süüa rahulikult, kiirustamata, vahepausidega - tõeliselt elu nautides.

Oliiviõli ja muud rasvad võivad olla tervisliku energia allikaks. Nii kirjeldatakse meedias Vahemere dieeti.

Väidetakse, et see toitumisviis tagab kõrge eluea, vähendab vähki haigestumise riski. 1958.a uuriti 16 Vahemere-äärset ala, üheks uuringute piirkonnaks oli Kreeta saar, mis tollel ajal näitas madalaimat üldsuremust Vahemere piirkonnas. Tegelikult oli tegemist sõjajärgse ajaga, mil inimesed olid näljas, tegid palju füüsilist tööd, kasvatasid ise toitu, harisid maad, olid enamasti taimetoidul, v.a kala, mida püüdsid. Tänu sellele katsele räägitakse senini, et Vahemere dieet on meile kasulik, kuid kusagil ei kajastata seda, et tegu oli sõjajärgsete uuringutega. Ajad muutusid, 2004. a tehti Kreeta saarel uus uuring, mille tulemused olid: toitumisharjumuste muudatustega saabusid südame isheemiatõbi (IHD-Ischaemic Heart Disease) ja paljud teised haigused. Ka on kreeklased ülekaalulisuse poolest Euroopas eririnnas.

Mõningad väljavõtted meediast:

• Vahemere dieeti võib pidada terve elu vältel. Tänu spetsiaalsele päevamenüüle aitab dieet langetada kaalu aeglaselt, kuid kasuga. Dieet sisaldab palju aurutatud ja küpsetatud toitu, samuti kalarasva, mis on rikas omega 3 poolest. Kaalukaotus on küll aeglane –0,5-1 kg nädalas – kuid see-eest IMELIHTNE!
• Vahemere dieet aitab tugevdada tervist ja vähendada ülekaalu. Vahemeremaade inimesed on tervemad, saledamad ja pikaealisemad kui põhjamaade rahvad. Selle piirkonna naised kannatavad vähem ka üleminekuea vaevuste käes. Peamine põhjus on tervislik ja tasakaalustatud toidulaud.
• Vahemere dieeti kasutatakse ka südamehaiguste vältimiseks, diabeedi kontrollimiseks ning vähi ennetamiseks. Loomulikult on aga selle põhiline eesmärk kaalukaotus. 

Tegelikkuses on oliivõli 100% töödeldud rasv, milles on kõrge kalorsus ning kus vitamiinide ja mineraalainete sisaldus on väga väike.

„Extra virgin“ (neitsioliiviõli), viitab sellele, et tegemist on rafineerimata, vaid korra purustatud ja pressitud oliividest valmistatud õliga. Neitsiõli peab olema läbipaistev, madala happesusega (alla 0,8 %), maitsevarjundid sõltuvad esmajoones kasutatud viljadest. Sõltuvalt oliivisordist ja kasvupiirkonnast võib õli olla mõrudama, magusama, puuviljasema või rohusema maitsega. Märge „külmpressitud“ viitab sellele, et oliivide kokkusurumine on toimunud aeglaselt ilma kõrgeid temperatuure kasutamata. Samas tuleks silmas pidada, et märkega „külmpressitud“ võib müügil olla ka õlisid, mille tootmisel on temperatuur tõusnud üle 200 °C. See asjaolu tuleneb sellest, et oliivide pressimisele eelnev puhastamine ja purustamine võib toimuda ka suhteliselt kõrgete temperatuuride juures. 

Mina isiklikult lõpetasin salatisse oliivõli valamise 2 aastat tagasi. Toortoidus on nii palju teisi võimalusi ja häid retsepte, kuidas kastmeid valmistada.Head katsetamist!

Allikas: Dr. Douglas N. Graham, The 80/10/10 Diet

             http://www.vianaturale.ee/oliivioli
             Jeff Novick rääkimas Vahemere dieedist:   
             http://www.youtube.com/watch?v=GfBKauKVi4M 
             Michael Klaper rääkimast oliiviõlist:
             http://www.youtube.com/watch?v=OGGQxJLuVjg
             http://www.drfuhrman.com/faq/question.aspx?sid=16&qindex=8

Elisa leidis väga hea artikli rasvade kohta: Soovitan lugeda!
            http://www.eco-friendly-africa-travel.com/health-benefits-of-olive-oil.html

M.