Kas inimene on silo sööja?

Kas lähtudes inimese anatoomiast, füsioloogiast, meelelistelt aistingutelt on inimene lihaööja, kõigesööja või taimetoitlane?

Kui päris täpne olla, siis inimene ei ole päriselt mitte ükski neist :)

Inimene on hoopis frugivoor! Mis tähendab seda, et inimene on puuviljatoitlane ehk liik, kes sööb põhiliselt oma toiduks puuvilju.

Muidugi on inimene ka taimetoitlane üldises mõttes, AGA näiteks teravilja on inimesel toorelt raske seedida, samuti tärkliserikkaid juurvilju. Seega tulebki sisse oluline erinevus lihtsalt taimetoitlase ja frugivoori vahel.

1979 aastal avaldati New York Times'i ajakirjas uurimus, kus antropoloog Alan Walker tõestas ära, et inimene on tegelikult frugivoor. Selleks ta uuris fossiilide hambaid 12 miljoni aastase perioodi vältel kuni Homo Erectuseni välja. Ta tõestas, et inimene oli algselt puuviljatoiduline. Oma uuringus ta rõhutas veel seda, et kuigi me oleme omandanud omnivoori ehk kõigesööja printsiibid, siis meie anatoomia ja füsioloogia ei ole jõudnud muutuda. Bioloogiliselt me oleme ikka veel puuviljatoidulised.

http://www.scribd.com/doc/17111888/Science-Verifies-That-Humans-Are-Frugivores

Vaatleme inimese organeid, seedesüsteemi ja hambaid ning võrdleme seda teiste lihasööjate loomade või omnivooridega.

Käed – Meil ei ole käppasid nagu lihasööjatel loomadel või tugevaid ja teravaid küüsi, et looma tugevalt kinni hoida. Meie küüned on pigem lamedad. Meie käed on spetsiaalselt disainitud selleks, et käes hoida puuvilja. Samuti teised lihasööjad loomad ei suuda puuvilju korjata nii nagu inimesed, nad ei saa puuvilja isegi kätte võtta.

Hambad – Meil ei ole kihvasid või teravaid hambaid nagu lihasööjatel. Meie hambad on lamedad. Paljud argumenteeritakse: "Aga meie silmahambaid, mis on otsast natukene teravad, need on loodud liha söömiseks!" Aga kui me peaksime mõtlema, et kas me oleme võimalised ise looma maha murdma nende hammastega? Kas me oleme võimalised üldse toorest liha närima? Inimese loomulik toit peaks olema meile ju ka toorelt söödav, ilma eelnevalt tükeldamata, ilma küpsetamata ja ilma soola või muid maitseaineid lisamata? Samuti omnivoorsed loomad tapavad ise looma ja söövad seda toorelt.

Inimese hambad 

Karnivoor - lihasööja hambad

Omnivoor - kõigesööja hambad

Soolestik – lihasööjate loomade soolestik on lühike, ainult 3 korda pikem kui nende torso, et kiiresti eemaldada liha, mis läheb roiskuma alates sellest hetkest, mil loom tapetakse. Inimese seedesüsteem on aga 12 korda pikem kui nende torso, mis võimaldab puuviljade seedimise, mis seedivad väga ruttu. Vajame pikka seedesüsteemi et puuviljades olev suhkur saaks imenduda.

Meeled – meie haistmismeel ei taha tunda roiskunud liha lõhna. Tapamajadest tulev lehk ajab meid iiveldama.  Seevastu puuviljade magus lõhn meeldib meile. Lihasööjad loomad näevad enamuses must-valgelt, neile ei lähe korda et nende liha on pruuni või halli värvi. Inimene seevastu näeb värviliselt ja neile on meelepärane puuviljade-juurviljade värvikus. Kui aga näeme halli värvi liha (poes on liha värv keemiliselt muudetud punaseks), seostub meil see halvaks läinud toiduga ja ei kutsu meid sööma.

Lõualuude liikumine – lihasööjatel loomadel liiguvad lõualuud ülevalt alla, meil aga ka paremalt vasakule. Lihasööjad lausa kugistavad liha alla, neelates suuri tükke, meie aga peame oma toidu korralikult peeneks närima.

Suhkru metabolism – meie seedime hästi suhkruid, lihasööjad loomad seevastu mitte. Liigne suhkur põhjustab neil diabeeti. Seevastu loomad seedivad hästi rasvu, inimested mitte. Liigne rasv inimese veres põhjustab diabeeti, mitte üleliigne puuviljasuhkur.

Mikroobid – lihasööjad loomad taluvad hästi mikroobe nagu salmonella või E.Coli bakterid, aga inimesele on need bakterid surmavad.

Happeline/aluseline – inimese keha normaalne pH on umbes 7.4, mis on kergelt aluseline, lihasööjal loomal on see aga happeline. Kõik loomsed toidud on inimesele liiga happelised, juurviljad ja puuviljad on aga aluselised.

Siin on veel üks võrdlev tabel:

Lõpetuseks tahan rõhutada veel seda, et inimene EI OLE ka muru närija või porgandi-kapsa sööja! :) Me ei söö silo! :) Lehmal on 4 magu, et rohtu seedida, inimesel seda ei ole. Nagu ka ülevalt tabelist on näha, siis inimene EI OLE ka mitte herbivoor. 

Paljud taimetoitlased või toortoitlased teevad selle vea, et söövad põhiosa oma toidust juurvilju-rohelist ja siis kurdavad nõrkust ja ainepuudusi. Tegelikult aga me ei söö piisavalt kaloreid. Juurviljad on küll kasulikud mineraali-vitamiini allikad, kuid neis ei ole piisavalt kaloreid, et põhiosa oma toidust neile pühenduda. Et energiat saada, me peaksime küllaldaselt sööma puuvilju, sest puuviljades on rohkem kaloreid ja me saame neist otseselt lihtsuhkruid, mis on kõige efektiivsem energiaallikas :)

E.