Pages

Thursday, June 6, 2013

12. päev Luba mängulisus oma ellu.../ Jumalanna jalajäljed




Palve

Rohkem mängulisust Sinu igasse päeva 
ja valikusse! 
Rohkem rõõmu ja imesid!

Mängulisusele pühendatud smuuti
1 punane greip
klaas külmutatud mustsõstraid
2 banaani
1 pehme avokaado
1 porgand
veidi punase greibi mahla
3 nektariini
3 kollast ploomi

Mängulisus ja eetilisus

Tuleta meelde aega, mil olid laps ja oskasid kogu oma südamest rõõmustada ja mängida. Lastel on palju põnevaid mänge, võiksid meenutada ka oma lapsepõlve. Kuid lastel on ka "kreenis" toimimist, mille iseloomustamiseks sobib lause: „Minu oma“. Lapsed on head Õpetajad, aga paraku ka head Õpilased. Nii õpivad lapsed vahel täiskasvanutelt kadedust, ega soovi oma mänguasju teistega jagada. 
 
Kas oled kvalitatiivselt ja eetiliselt Inimhingena avardunud?

Oled küll täiskasvanu, kuid mõtle järele, kas „mängud“, mida nüüd mängid, erinevad tõepoolest kvalitatiivselt palju tasemest, mis Sul oli liivakastis? Paljud meist mängivad sarnase taseme mänge tähtsa pühaliku näoga rõõmsalt ka täiskasvanuna edasi, küüned enda poole, silmade ees klapid. Võib-olla Sa mängid tähtsat tegelast, suurt juhti või direktorit, kes pole lapsik, kes käib vastavalt riides, kellel on ranged reeglid ja ühiskondlikud normid, millest üle astuda ei tohi. Kes ütles, et ei tohi? Kas see seik  iseenest pole lapsik, et võtad sedagi mängu niivõrd tõsiselt? 

Liivakasti mängud, positsioonide mängud...

Vahel on lapsed liivakastis kadedad oma kühvlite ja ämbrite peale – täiskasvanuna Sa ehk muigad ega mõista, miks võib olla kollane reha mõnele kolmeaastasele plikatirtsule olla eluliselt tähtis, kui ta ütleb; „minu, minu, minu...“ ega soovi seda mitte kellegagi jagada... Täiskasvanuna mängivad paljud saranseid mänge edasi, kuid liivakasti ja ämbrite, koogivormide ning kühvlite asemel on muud materiaalsed väärtused, positsioonid, nn. illusoorsed staatused.


Omamise mäng...

 Nii mängitakse tõsiselt ka seda kreenis „omamise“ mängu ja ollakse päriselt  kadedad või kiivad, justkui hoides sarnaselt sellele pisikesele plikatirtsule oma kollasest kühvlist kiivalt kinni. Aru saamata, et kõike on külluses, et see on mäng, et pole teineteisele „ära teha“, et pole vaja konkureerida. Et võiks kõike rõõmsalt teineteisega jagada. Mõnel ekstreemsemal juhul laieneb see mäng nimega: „Minu oma“ ka vabadele olenditele, inimestele ja siis hakatakse vahel püüdma omada oma kaaslast, kuid sellega tapetakse kogu armastus, ilu ja vaba voolamine...

Jagamiserõõm - võtke vastu toetuse õppetund...

Kui õpetada oma lastele jagamist, siis oleks lastel liivakastis rohkem mänguasju, mille üle rõõmustada. Ning täiskasvanute maailmas oleks rohkem usaldust, rõõmu, toetust, armastust. Koos töötades võib liigutada mägesid, kuid teineteisele vastu töötades ei liigu tegelikult keegi edasi. 

Kallid eestlased, õppige teineteist toetama, tõeliselt toetama. Kui oled südamega kontaktis, siis ei saa Sa  enam eelpool mainitud „mänge“ mängida. Mine juba uuele „levelile“, uuele tasemele ja võta vastutus oma elu eest kvaliteetsemalt, ausamalt, nutikamalt, lennukamalt mängida. Ja kui võidad, jaga seda rõõmu. Ja kui kaotad, siis vahel on seegi suur võit, kuigi Sa sellest ehk täna aru ei saa.

Viva mängulisus!

Las jääda mängud ja mängulisus, kuid saatku Sind igal hetkel Su kõrgem eetika, kõrgem mina. Ükski mäng, kus Sa teed kellelegi teisele liiga, pole iial Sulle endale hea. Eesti vanasõna „kõik, mis teed, teed endale“ peab paika...
Millal Sa viimati kukerpallitasid, südamest naersid, murunõlvast alla rullisid? Mängulisus on puhas imeline sõna ja see võiks jääda Sinu teekaaslaseks ka siis, kui oled juba 100-aastane. 

Inimesed, kes on elus midagi tõeliselt olulist korda saatnud, ei aja sageli oma nina püsti ega püüa näida enamat või tähtsat. Paljud tõepoolest legendaarsed inimesed võtavad vabal hetkel rõõmsalt labida kätte ja lähevad maad kaevama. Nad julgevad teha ka lihtsaid töid, see ongi tasakaal.

Samm loomuliku elu poole, väärtuste poole...

 On aeg naasta loomuliku elu juurde ja unustada see suur staatuste, illusioonide ja edukuse müra. Vaata ikka inimest, mitte seda, mis tal on või ei ole. Vaata inimesele inimlikult silma, tunneta, kas ta on Sinu inimene ja ära iial küsi: „Mis Sul on?“ Kui keegi on Sulle kallis, siis võta tal käest kinni ja ütle: „Sa oled mulle väga kallis“. Ja vali teekaaslane südamega, hingega. Sest kõik materiaalne tuleb ja läheb, oluline on hoopis midagi muud. Kui Sa aga seda testi läbi ei tee ja hindad inimesi endiselt nende rikkuse, staatuse ja positsiooni järgi, siis küllap ei väärigi Sa veel uusi tõelisi mängukaaslasi! Loodame, et see näide kirjeldas kedagi teist ja Sina oled valmis astuma tõelistesse partnersuhetesse ning mängima ausalt, tõeliselt eetiliselt ning kaunilt...

Ränduri õnnistus...

Õnnistan kõiki ja kõiki teel iseenda poole, teel aususe poole, teel eetika poole, teel väärtuste poole... See on Sinu elu, Sinu aeg on aeg elada täispotentsiaaliga ja oma tõelises vägevuses...

No comments:

Post a Comment