Pages

Saturday, June 21, 2014

Minu intuitiivse söömise update

Hei kõigile kallitele! :)

Tuli tahtmine teha väike update minu söömise kohta. Mõned ehk teavad, et kannatasin varem söömishäire all ning vabansesin sellest tänu intuitiivsele söömisele. Mõtlesin täna kirjutada siia sellest natuke kuidas mul on vahepeal söömisega läinud :)

Aprillis käisin Itaalias reisimas 3 nädalat. See oli seljakoti reis ja tegime couchsurfingut, mis tähendab seda, et ööbisime iga paari päeva tagant erinevas peres ja erinevate inimeste juures. Teadagi sellisel reisil on päris raske süüa 100% seda just mida sa tahaksid. Aga juba ennem reisi tegin endaga kokkuleppe, et ei hakka sellepärast stressama. Liha ma ei söönud, küll aga tulid sisse piimatooted ja gluteen. Pea iga päev sõime pastat, vahel tomatikastmega, aga vahel ka koorekastmega ja muidugi juustu kõrvale (juustu ei olnud ma juba mitu aastat vist söönud). Samuti sõin saia ja rohkem rasvast kui tavaliselt. Lisaks jõin veini, mida ma eestis olles ei tee. Olin täiesti oma tavapärasest rutiinist väljas ja täiesti uute inimestega, seega harjusin ja kohandusin ka kuidagi selle olukorraga vastavalt. Esimestel päevadel oli kõht kinni ja ei olnud suurem asi olla, aga sain sellest üle ja pärast oli juba ok. Puuvilju ja värsket sain ka süüa, aga kui olla toortoidul siis on teadagi vaja suuremat hulka toitu, et kõht täis saada ning ei olnud endaga võimalus kaasa tassida suuri puuviljavarusi. Seega sõin nii palju värsket kui sain, aga ei hakanud sellepärast tühja kõhtu kannatama kui puuviljade söömine ei olnud võimalik. Tahtsin, et sellel reisil saaksin keskenduda reisimisele ja nautimisele, mitte toidu pärast muretsemisele.

Selle jutuga tahan öelda seda, et ma olen nii õnnelik ja uhke enda üle, et ma ei hakanud endale stressi tekitama sellepärast, et ei saanud süüa oma tavapäraseid sööke - ma isegi ei tahtnud, sest tuleb tunnistada, et Iaalia pasta on tõesti mailma parim :) See oli justkui katsumus mulle, et kas suudan tõesti süüa neid toite ilma sellepärast stressamata, süümepiinu tundmata, kartmata, et mul tuleb akne tagasi või lähen paksuks. See oli hea kogemus mulle ja vajalik.

Seda ma olen juba varem rääkisnud, et vahel inimesed lähevad liiga äärmusesse, liiga puhtaks ning see hakkab nende elu segama ja nad ei suuda end tunda vabalt kui nende toit ei ole ideaalne. Nad ei oska kohanduda võõra toiduga ja see võib viia enese piitsutamiseni.

Minu söömishäire seisukohalt oli väga oluline just see aeg, mil lubasin endal süüa absoluutselt kõike mida ma TAHTSIN (rõhutan sõna "tahtsin" kuna see ei tähenda et ma sööksin absoluutselt kõike, ma lihtsalt söön toitu mida ma tahan, aga ma ei söö näiteks liha, kummikomme jne) ja see lubamine, ilma tingimusteta, aitas mul üle saada toitumishäirest. Ja nüüd see Itaalias käimine aitas mul mõista taaskord, et tegelikult ei juhtu mitte midagi kui vahel peaksin ka sellist mulle tavapäratut toitu sööma. Mul ei tulnud aknet tagasi, ma ei võtnud grammigi juurde (olgugi et itaallased söövad tugeva õhtusöögi alles kl 11 õhtul/öösel!! :P) ja kohe kui sain eestis jälle oma tavapärase puuvilja ja 100% taimetoidu juurde tagasi läks seedimine tagasi normaalseks :)

Seal Itaalias olles ma sain oma kõik isud vist nii täis süüa ja kõik hirmud ja uskumused vabaks lasta, et kui ma eestisse tulin tagasi, siis alates sellest ajast ma olen söönud veel tervislikumalt. Mitte et ma peaks, aga ma lihtsalt tunnen et tahan. See kui lased endal süüa ja ei sea mingeid piiranguid, see vabastab kõik hirmud ja ülesöömised ja kontrolli vajaduse seoses toiduga. Sa mõistad, et ei pea enam mitte kunagi endale midagi keelama ja kõik on lubatud. Aga asja ilu on selles, et kui kõik on lubatud ja sa võid kõike süüa ilma tingimusteta, siis sa ei tahagi enam paljusid asju süüa mida sa olid eelnevalt võibolla kohutavalt tahtnud (kuna olid endale keelanud).

Ja ühte asja tahan veel rõhutada, et paljud arvavad, et intuitiivne söömine on ebatervislik söömine, et lubad endale kõike (sh palju ebatervislikku) ja sööd nii oma elu lõpuni. Ei ole nii. Intuitiivse söömise juurde käib ka teadlik söömine - ei ole midagi halba enda harimises toidu kohta, et sa teaksid, mis on see toit mida sa sööd, kas see on ka tegelikult su kehale vajalik või on tugevalt rafineeritud ja sünteetiline. Kas see paneb su pea valutama ja kõhu kinni? Kas see toetab su tervist või mitte ja selle teadmisega sa saad teha tervislikemaid valikuid - vabatahtlikult. Aga intuitiivse söömise pool sellest aitab sul ka kahe jalaga maa peale jääda ning võtta asja realistlikult, et midagi ei juhtu kui vahel tuleb sisse ka mõni nö tavapäratu toit ja me ei lasku äärmusesse ega hakka end süüdistama või piinama toidu pärast.

Veel üks nipp mida ma olen enda juures avastanud - et kuidas jääda truuks veganlusele (nagu ma juba ütlesin, et Itaalias olles tulid ka mõned piimatooted sisse). Mina hakkasin alguses veganiks/taimetoitlaseks oma tervise pärast - kuna mul oli akne, siis ma soovisin loobuda piimatoodetest, et oma näonahka korda saada. Näonaha sain korda ja kui vahel harva tuli mõni piimatoode sisse, siis ei juhtunud midagi hullu. Ja kuna midagi hullu ei juhunud mu tervisega, siis täielikult piimatoodetest ma ju ei olnud ikkagi loobunud, mingi 1x kuus kuskiltkaudu see mu toitu pääses.

Veganlusele aitab kindlaks jääda see, kui sa ei tee seda mitte ainult oma tervise pärast vaid pigem loomade pärast. Ja kui ma selle enda jaoks selgeks tegin, siis ma ei ole tahtnud mitte mingit piimatootega sööki või muud loomset. Minul aitab see, kui ma mõtlen loomadele ja siis on väga palju kergem teha tervislikemaid, puhatamaid ja loomasõbralikumaid valikuid. Kui kahtled, kas loomadel ikka on nii halb seal liha-, piima- munatööstuses siis palun vaata youtube'si videosid ja sa veendud selles.

Aitäh lugemast, tsau! :)
Elisa

No comments:

Post a Comment