Pages

Sunday, March 16, 2014

Kuidas ma sain üle söömishäirest, buliimiast, ülesöömisest

Surfasin täna internetis ja otsisin infot mida leiduks buliimia ja teiste söömishäirete kohta eestikeelsetest veebisaitidest.

Kurvastusega nägin aga, et sellist meetodit nagu mina kasutasin oma buliimiast ja söömishäirest ning ülesöömisest üle saamiseks ei räägi mitte keegi. Kui ka räägitakse, on see jutt väga hägune ning ei pruugi paljudele kohale jõuda. Isegi inglisekeelsetest saitidelt on seda väga raske leida. 

Kuna paljudel kannatanutel on aga samad sümptomid nagu mul olid, siis arvan, et see kuidas mina üle sain, saaks ka aidata palju teisi.

Tõenäoliselt aitab see sind, kui tunned end ära alljärgnevates punktides:
  • Oled kaloreid vähendanud - dieeditanud.
  • Oled oma menüüst välja jätnud teatud toite, millest sa ei ole olnud valmis tegelikult loobuma.
  • Jälgid mingit programmi, kellegi teise ettekirjutisi oma toidu osas, samas oma keha kuulamata.
  • Soovid kaalust alla võtta, oma keha rasvaprotsenti vähendada või mõnel muul moel oma keha kiirelt muuta.
  • Koged söögiisusid, mis on vastupandamatud.
  • Koged söömahoogusid, ülesöömist, õgimist.
  • Sul on buliimia (oksendamine, liigne trenn) või anoreksia (kalorite vähendamine, mitte söömine, pidev paastuda ja "puhastuda" tahtmine) sümptomid.
  • Pidev söögi peale mõtlemine, toiduteemaliste artiklite, veebisaitide, raamatute lugemine - kogu su vaba aeg näib olevad sellega seotud.
  • Pidev toidu ja söömise pärast muretsemine - palju sisaldab kaloreid, kas on piisavalt tervislik, "puhas".
  • Pidev söömise planeerimine - mida süüa, kui palju, mis kell.
  • Söömisest keeldumine, kui toit ei vasta 100% sinu nõuetele, olgugi et sul on tegelikult kõht tühi ja sind väga isutab selle toidu järele (siinkohal ma ei räägi toitudest, mille vastu inimestel on tugevad allergiad)
  • Kui lubad endal süüa keelatud asju, siis tunned süümepiinu.
  • Toimub nõiaring: toitude keelamine-piiramine, vastupandamatud isud, ülesöömine, süümepiinad, "homsest hakkan korralikuks" ja siis jälle toitude keelamine-piiramine, isud...jne
  • ja veel teisi sarnaseid kompulsiivseid mõtteid ning käitumismustreid...
Mul ei ole antud teemal kõrgharidust, ma ei ole seda kuskil ülikoolis õppinud, mul ei ole sellealast kraadi. Küll aga on mul oma kogemus. Minul oli buliimia ning ka KÕIK need mõtted ja käitumismustrid mida ülalpool kirjeldasin. Aga nüüd mul ei ole enam buliimiat, ma ei söö üle, ei oksenda ning mulle ei ole neid sümptomeid mida ülalpool kirjeldasin. Sain oma toitumishäirest üle peaaegu päevapealt! See ei võtnud aega aastaid nagu tavaliselt söömishäire ravis juhtub (sagedasti ei paraneta üldse).

Olen läbi enese harimise ning sellealase uurimise leidnud lahenduse, mis töötas väga kiiresti ja efektiivselt minu jaoks. See, kas see töötab ka sinu jaoks, jääb sulle otsustada.

Aga kui ma täna lugesin neid soovitusi, mida tüüpiliselt antakse ning lugeda, et ...ligikaudu pooled korralikult ravitud inimestest vabanevad sümptomitest püsivalt, 30%-il jätkub häire perioodiliselt ja 20%-il pidevalt....siis minu jaoks see ei ole küllalt hea tulemus, et tõestada et tavaline, traditsiooniline raviviis söömishäirete puhul töötab.

Seega loodan, et äkki see meetod, mid mina kasutasin viib paranemisele ka need ülejäänud pooled inimesed, kes tavameetodil ei parane.

Mida teha, et vabaneda söömishäirest:
  • Lõpeta igasugune dieeditamine (kalorite lugemine, toitude keelemine)
  • Lõpeta enda kaalumine, mõõtmine, kehamuutuste pidev jälgimine.
  • Söö seda mida tahad, millal tahad ja kui palju tahad
  • Lõpeta liigitamast toitu kui "hea" ja "halb", on vaid toit mis sulle maitseb ja ei maitse. Toidud pärast mida tunned end hästi ja toidud mis sulle ei sobi.
  • Lõpeta kõik tegevused toidukordade vahepeal mis seonduvad toiduga - toiduga seonduvate artiklite, raamatute lugemine, selleteemalistel veebisaitidel surfamine, järjekordse dieedi või toitumissoovituste lugemine - lõpeta kõik dieediga seonduv. Selle asemel leia omale muud tegevused. Loe selle kohta rohkem: http://paradiisimaitse.blogspot.com/2014/03/kui-soomishairet-enam-pole-voib-alguses.html
  • Loobu igasuguste toitumissoovituste ja programmide järgimisest - nüüdsest hakkad ainult oma keha kuulama.
  • Söö ainult seda, mis sulle meeldib ja maitseb, mitte seda mis on "tervislik" või "hea sulle".
  • Luba endal süüa tingimusteta ning täielikult oma toitu nautides. Loobu hirmust teatud toiduainete ees.
  • Saa teadlikuks oma täiskõhu tundest. Kui lubad endal süüa kõike mida soovid, on aja jooksul järjest lihtsam lõpetada söömine kui kõht on meeldivalt täis, sest sa tead, et see toit jääb sulle alati saadavale ning sa ei pea praegu sööma viimseni kõhtu täis kuna homsest hakkab uus dieet.
Intuitiivne söömine on oma keha kuulamine ning mitte ühegi dieedi või konkreetse söömisplaani järgimine. Ainult sinu keha teab, mida ta peab sööma, kui palju ja kuna. Ei ole võimalik teha valesid otsuseid või läbi kukkuda.

Alguses on kindlasti vaja teadvustada, et toimub intuitiivse söömisega kohanemine. Sinu keha ei usalda sind, sest oled võibolla juba aastaid dieete pidanud, söönud mitte vastavalt oma keha tundele vaid oma mõistust kuulates ning keha ei ole kindel kas ja mis on järgmiseks tulemas.

Alguses on periood, kus hakkad avastama maitseid ning lubama endale toite, mida olid keelanud. Sööd jälle seda mida tahad. Mitte ükski toit ei ole keelatud. Oluline on, et kui sa neid toite sööd, siis sa võtad omale aega, et neid ka maitsta! Võta aeg maha ning rahulikult söö oma lemmiktoite. Naudi seda protsessi ning luba endal neid toite tingimusteta süüa! (ära pahanda endaga kui sinu valik ei vasta "tervislikkuse kriteeriumitele" ega plaani pärast söömist kindlasti "söödud kalorid trenniga põletada").

Loobu süümepiinast ja ennast mahategevatest mõtetest. Nüüdsest oled sa oma kehaga rahujalal ning usaldad teda täielikult. 

Esmalt võib tekkida mõte, et "aga kui ma luban endal süüa kõike mida tahan, siis ma võingi sööma jääda!" Omast kogemusest võin öelda, et see ei ole nii :)

Alguses võib tõesti tunduda, et sööd palju rohkem ja väga ebatervislikult, aga see on kontrastiks siis su eelnevale piiramisele, mis ei olnud sinu kehale sugugi mitte parem. Tasapisi sa avastad toidud, mis sulle tõeliselt meeldivad ja ka toidud, mida oled keelanud, mis aga tegelikult sulle üldse ei maitse. Avastad toidud, mida su keha hästi omaks võtab ja toidud, peale mida võibolla ei tunne end väga hästi ning soovid neid vabatahtlikult mitte süüa või vähendada (minul näiteks gluteen ja laktoos).

Näiteks minul oli alguses suur soov süüa võid ning sõin terve paki võid nädala jooksul ära. Minu eelnev toitumine oli väga vähe rasvane ning juusiis keha tahtis süüa rohkem rasvu, et leida tasakaalu - see isu aga möödus. Siis oli periood, kus sõin palju tatraputru, uskuge või mitte aga varem olin ka seda endale keelanud, nüüd pole ime, et keha seda niiväga tahtis. Hetkel pole juba mitu kuud tatra järele eriti isutanud. Nüüd hiljuti näiteks sõin kolm nädalat järjest iga päev ühte ja sama salatit, no nii maitses! Nüüd tunnen aga, et enam ei taha. Varem oleks ma hakanud selliste isude peale end keelama - mõelnud, et see ei saa olla normaalne isu ja et mul on midagi viga. Nüüd aga võtan kõike vabalt ning lihtsalt jälgin oma keha soove.

Lugesin just ka ühte eestikeelset raamatut "Söömise jooga", mis räägib ka sarnasel teemal. Seal oli hästi kirjeldatud, et mis vahe on tõelisel isul ja himul. Tõeline isu on see, mida maha salates, see jääb püsima ning muutub aja jooksul aina tugevamaks. Siinkohal ei saa seda enam eirata ja tuleb seda toitu süüa. Himu on aga soov süüa mingit toitu, mis me teame ei tee meie enesetunnet paremaks, võibolla koguni halvemaks ning seda soovi eirates, see aja jooksul nõrgeneb. Minu jaoks on selline asi näiteks mingid gluteeni sisaldavad tooted. Näiteks nisujahust tehtud vastlakukkel (alles oli ju vastlapäev) korra isutas, aga siis tuletasin meelde kuidas mul kõht võib pärast valutada kui söön palju gluteeni ning see isu möödus - sõin gluteenivaba vastlakuklit hoopis :) Vahel aga, näiteks kui olen kuskil väljas söömas, ning ei ole saadaval gluteenivaba varianti, siis võin vabalt süüa ka gluteeniga toitu (minul ei ole tugevat talumatust) ning seda nautida ilma süümepiinadeta - oluline on, et ei tekiks rangeid reegleid, mis tunduks kehale jälle nagu dieeditamisena.

Kardetakse, et kui süüakse mida tahetakse, siis võetakse kaalus juurde. Minu kogemus näitab, et mina ei võtnud üldse juurde, pigem olen alla võtnud. Kaalu number seda võibolla ei näita (ei tea, pole kaalunud), aga samas näen kuidas kõht ei ole enam nii punnis ees (varem sõin väga palju puuvilju ja värsket, üle oma loomuliku isu, samas tundsin koguaeg ikkagi nagu mingit nälga) ja üleüldiselt on keha nagu paremas vormis. Mul ei olnud ka eelnevalt ülekaalu. Kui on ülekaal, siis intuitiivselt süües saavutab keha omas rütmis liikudes lõpuks tervisliku kaalu, mis on sinule ideaalne.

Täiskõhu tunne ja kuna lõpetada söömine

Kui oled olnud kaua söömishäire küüsis, siis võib alguses olla väga raske oma keha kuulata ning süüa täpselt paras kogus. See on täiesti normaalne ning tuleb endale anda aega. Isegi kui sööme intuitiivselt mitu kuud ja siis tuleb tunne, et sõime üle, siis ka see on normaalne. Isegi tavasööjad vahel söövad rohkem kui nad oleks tahtnud - näiteks satud jõululaua ümber jutuhoogu ja kuna tihtipeale ka teised su ümber söövad sellisel ajal rohkem, siis võid ka ise automaatselt rohkem süüa. Siinkohal on oluline, et ei peetaks sedalaadi juhtumist läbikukkumiseks. Oluline on juba see, et sa teadvustad omale, mis juhtus ning jätkaksid oma keha kuulamisega - mitte midagi ei ole katki ning mitte mingit "programmi" pole murtud.

Kirjeldan siis äkki enda peal kuidas mina tean, kunas lõpetada söömine ja kuidas mina tunnen, kui kõht on täis.

On oluline, et see mida ma söön maitseb mulle ning see on just see, mille järele mul antud hetkel on isu. Kui sööd seda mida tõeliselt tahad, siis saab ka isu rahuldatud. Näiteks varem kui mul oli isu süüa mingit nö raskemat toitu, ütleme näiteks pastat, siis ma üritasin seda kuidagi asendada - näiteks suvikõrvitsa nuudlitega. Sõin oma suvikõrvitsa nuudlid, siis veel puuvilju, siis veel pähkleid, siis veel salatit - aga lõpuks läksin ikkagi ja sõin ka  pastat - isu lihtsalt ei andnud järele. Siinkohal oleksin aga teinud oma kehale suure teene, kui oleksin lihtsalt kohe pastat söönud - ma oleks söönud palju vähem ning saanud oma isu täis, selle asemel, et endale maha müüa, et "ei mul ei ole seda isu ja ma asendan selle millegi muu tervislikuga" ning siis süüa kordi rohkem kui mu kehal tegelikult vaja on ja sellepärast stressis olla.

Nii, söön mille järele on isu. Kui söön toitu rahulikus olekus ja nautides, siis saan kõige paremaid keha signaale. Ei ole hea süüa kiirustades, või hoopis millegi muuga tegeledes. Ennem sööma alustamist võib korra sügavalt sisse ja välja hingata, et end viia söömise maailma - maha rahuneda ja et vabaneda igapäeva ärevusest, mis võib tänapäeva kiire eluviisiga inimestel olla. Seejärel süüa ja nautida! 

Kuidas aga söömine lõpetada? Mina teen söögi ajal väikseid pause, et lihtsalt näha ja märgata kuidas mu keha end vahepeal tunneb. Ei midagi erilist, lihtsalt väikesed tähelepaneku hetked. Kas söök veel maitseb mulle, kas kõht hakkab juba täis saama jne. See aga ei tähenda et peale pausi te ei võiks jätkata söömast. Mina teen võibolla mingi 2-3 väikest pausi (ei ole reegleid). Viimase pausi ajal tean umbes, et võtan veel paar ampsu ja siis on kõht täis. Täiskõhu tunne ei ole minu jaoks selline, et mu kõht on füüsiliselt täis, et  a la tunnen kuidas toit surub mao seinte vastu. Täiskõhu tunne on meeldiv - kõht pole ei liiga täis, ega ka tühi.

Täiskõhu tunne võib igalühel olla individuaalne ning siinkohal tuleb lihtsalt katsetada ja jälgida oma keha.

Varem poleks ma suutnud sellekohapeal söömist lõpetada, sest mul oli koguaeg alateadlik hirm, et see võib olla mu viimane toidukord kui ma seda head sööki jälle saan (kuna pidevalt keelasin endale teatud toite) ning seega söön end parem viimseni täis.

Nüüd aga ma tean, et ükskõik mis sööki ma tahan, ma saan seda süüa. Kui tunnen, et tahan veel süüa, võin seda alati hiljem teha. Iga toit on mulle alati saadaval ning siit kadus ka ülesöömise vajadus. Tekkis usaldus ja teadmine, et ma võin süüa mida tahan, kuna tahan ja niipalju kui tahan :)

Selline on siis lühike kokkuvõte, kuidas mina sain üle oma söömishäirest. Kõike saab veel pikemalt lahti seletada, aga esialgu üritasin selle võimalikult konkreetselt kirja panna. Loodan, et neil, kellel oli vaja, said mingit abi ja teadmist, et söömishäirest võib üle saada nagu mina sain :)


1 comment:

  1. Väga loogilised ja õpetlikud nõuanded. Tänan jagamast :)

    ReplyDelete