Pages

Saturday, June 8, 2013

13. päev Naeruteraapia.../Jumalanna jalajäljed...


Palve: 
Rohkem naeru!
Südamest naeru...
Oskust vaadata situatsioone läbi huumori...

Sa ei ole parem ega halvem, üksi eest ära minna ei saa, pead teisi järele aitama... 



Hommiku smuuti:

peotäis kuusekasve
1 porgand
2 virsikut
2 banaani
pool melonit
peotäis maasikaid
peotäis mustikaid...
klaas vett





Õhtune pidusöömaaeg...

Enamasti olen nautinud toortoidu pidusööke koos inimestega, kes sellest maailmast teavad ja lugu peavad. Täna jagasin toortoidu lauda vanade  sõpradega, kellest mõned on selle suhtes väga suurte eelarvamustega... :) 

Kuigi nad sõnadega kriitikat ei väljendanud, kumasid eelhoiakud siiski läbi. Ja eks ikka inimesed püüavad säilitada endale turvalist „,maailma“ ... 

Nii kõlas ruumis läbi vaikuse ilmekalt "lugu" ühest ühiskonna poolt „sisse söödetud“ ja nende poolt "ära-söödud" diskursusest- mille nimi on: „mis on normaalne toitumine“. Ja selle diskursuse nahka pistmisest andsid hästi märku  teatavad eelhoiakud, ilmed, sõnad, laused, ideed, kontseptsioonid... 

Lisaks lõbustas mind  ka praktiline pool, mille eest seekord mina 100% vastutasin. See kuidas minu enda ja ka kellegi teise kevadrullid visuaalselt välja kukkusid...

Kõik algab Su enda suhtumisest...

Soovitan kõigile tervisliku toidu austajatele vahel külla kutsuda mõned vanad sõbrad, kelle seisukohad toitumisest erinevad Sinu omast nagu öö ja päev. Sinu enda suhtumisest saab alguse see, kas sellest koosviibimisest saab Sulle naeruteraapia või piin. Mul isiklikult pole ammu nii naljakas olnud, lõpuks olingi külili diivanil ja naersin, naersin, naersin...  Kuid lisaks lõbule võta vastutus jagada infot, mis on Sulle kingitud. Jaga oma armastust ja teadmisi tundlikult...

 Maailmaparandamise kõrval luba endale naerda...

Täna lõbustas mind situatsiooni komöödia, mida on raske sõnadega kirjeldada ja ka mõned läbi kumavad vankumatud uskumused ja jäigad raamid. Ning kõik muutus progresseeruvalt koomilisemaks...

Naer kui võti...

Kui mõni toortoitlane tunneb ennast puudutatuna tuttavate ja sõprade kriitikast, siis mina, kes ma polegi aastaringselt toortoitlane, lihtsalt naeran, naeran, naeran. Mu elu ühed suuremad naerumaratonid on olnud seotud toiduga ja veel täpsemalt mitte harjumuspärase õhtusöögi valmistamisega rangelt ennast defineerinud "publikule". 

Super koka imago

Mu imago on olnud läbi aegade selline, et olen köögis suur võlur, suurepärane kokk, kes suudab armastusega luua... Kes improviseerib mänguliselt ja suudab tekitada erakordseid hõrgutisi....

Erand kinnitab reeglit...

Ja mu elus ongi olnud 2 erandit, kus on selgelt näha, et vähemalt osale publikust mu pakutud toit ei maitse. Esimene erand oli kord Columbias matkates, kus sõbraga maandusime couchsurfingu kaudu 3 tudengist noormehe residentsis ja teine kord siis täna. 


Kuvand...

Aga kuna mu enda maailmapildis on kokakunsti oskuste osas endast positiivne kuvand, siis millegipärast ei võta ma nn "ebaedu" üldse isiklikult, vaid see konkreetselt väga lõbustab mind.
Ja tänane õhtu oli paljudes aspektides ka edulugu...

Burgeri usku noorte meeste kojas...

Tõeline naeruteraapia seanss oli Lõuna-Ameerikas Columbias. Kolme noormehe menüüsse kuulusid sel eluperioodil ainult hamburgerid, friikartulid, koogid ja coca-cola. Valmistasin neile Ayurveda mõjutustega taimse toidu, mille tooraineks olid värsked juurviljad ja maitsetaimed... Juurde tegin maitsva värske salati, magustoiduks oli eksootilistest puuviljadest, seemnetest, pähklitest, datlitest... toorkook. 
Oli äärmiselt naljakas näha seda pingutust, kuidas nad püüdsid süüa neile niivõrd võõrast ja mitteharjumuspärast taimetoitu. Naljakas, kuidas nad viisakad olla proovisid... 

Viimaks ei pidanud ma vastu ja puhkesin südamest naerma nii, et naersin konkreetselt pool tundi, nii et pisarad voolasid... See on üks mu elu suurimatest vabanemistest ja teraapiatest... 


Õhtusöögi teraapia

Kui elus on raske hetk, siis ma peaks enda lõbustamiseks välja valima näiteks toortoidu või taimetoidu osas väga kriitilise seltskonna ja nad õhtusöögile kutsuma. Ning siis neile taimse õhtusöögi valmistama... Tean juba ette, et kõik see, mis toimuma hakkab, lõbustaks mind sügavalt... Jutud enne toidu serveerimist, kommentaarid...
Kuid tõenäoselt peale õhtusööki sünniks muutus ja tervenemine...
Aiman, et enamusele mu armastusega valmistatud looming tegelikult maitseks ja väga võimalik, et see muudaks edaspidises elus nende valikuid, harjumusi ja maailmapilti...
Eriti juhul, kui õhtusöök ongi hõrgutav...
Toorkoogid toimivad alati, isegi Columbias ;)...

Ainult armastusega saab muuta tegelikult maailma ja meie mõttejõud on meeletu...
Tean, et see on lapsik nii ennast vahel lõbustada ja naerda, aga eks igal Jumalannalgi on omad veidrused ning naer purustab sageli kõik barjäärid ja annab ootamatult positiivse tulemuse. Kui inimsed ei kohtagi Sinus opositsiooni ja Sa pole enesekaitse positsioonil, siis pole mitte millestki kinni hakata... Ja see loob eelduse tõeliseks dialoogiks, kuulamiseks, tajumiseks, maitsmiseks, mõistmiseks....

Tänaseks edulooks võiks aga pidada ühisloomingut, millele võiks nimeks anda:

Impro-smuutide maraton:

Mu smuutikann pole kuigi suur, nii jõime
kokku ca 20 erinevat smuutit...
Mängisime erinevate koostisosadega ja see
pani kõikidel silmad särama.

Meil olid mängimiseks - võlumiseks:
külmutatud mustikad, külmutatud vaarikad, külmutatud astelpajumarjad, külmutatud maasikad, nõgesed, mustsõstrad, värsked maasikad, banaanid, avokaadod, pirnid, õunad, jõhvikad, kreeka pähklid, päevalilleseemned, vesi...

Ja igaüks võis arvamust avaldada, mida lisada järgmisesse kannu... 

Inimesed on olulised, mitte laud...
 
Kuigi suur rõõm on toitu sõprade ja tuttavatega jagada, siis tegelikult pole detailid niivõrd tähtsad... See on vaid tühine pealispind. Kui on külas sõbrad, siis pole iial teema, mis on laual... Nii võid pakkudagi vett ja leiba ja see on rohkemgi kui küll. Täna käisid külas vanad ühikaaegsed sõbrad, nii et eelistused köögis ja elustiilis ei muuda sisuliselt mitte midagi...
Kuid naer on alati terviseks!
Tänan, et tulite, olite, naersite, mõistsite, et ma selle kõige üle südamest naeran...


Täna oli lisaks muule kavas näiteks võrratud kevadrullid...

200 g maisi
50 g herneid
1 punane paprika
1 sellerivars
1/2 avokaado
maitse järgi soola
4-6 riisipaberit


Tükeldada paprika ja seller. Ühte kaussi pane mais, hernes, paprika ja seller. Eraldi saumikseradada püreeks avokaado (või purusta kahvliga). Sega kõik salatiks kokku, lisa soola. Soojas vees leota riisipaber ning aseta puhtale pinnasele. Aseta riisipaberile osa salatist ning keera rullid.

NB! Riisipaber ei ole tegelikult toor. Aga kuna koos salatiga on see igati tervislik eine, siis me ei näe põhjust, miks mitte seda omale aeg-ajalt valmistada
 




No comments:

Post a Comment